Autoscroll
1 Column 
Text size
Transpose 0
CEsimene lumelärtsak maale langedes ei märka, Amet ta natukene vara talve äratas. CLootsin veel mõnd pikka päeva, lootsin, et kord sind veel näen ma. AmTahtsin, et mu jalad lumest märjaks veel ei saaks. CNüüd ma seisan lume süles, ikka aina vaatan üles. AmNaeratan, kui tunnen veidi külma enda sees. CValged ööd on ammu läind, sinu jälgi pole näind. AmSellel talvel lume seest vist jälgi otsin maa.
CNo näed siis, Ammeil sajabki lund, Emkuid see sulab ära, Fsiis jälgi ei näe. CNo näed siis, Amäkki nii ongi hea, Emkui praegu on lumi. FJaG jCäljed, jäljed las puhub tuul.
Mööda lähvad uued talved. Mõned karmid, mõned malbed. Jalge all on kolisemas valge, puhas vatt. Aga siis kui lumi sulab, vesi kraavide sees vulab. Vees ma peale oma peegelpildi muud ei näe. Jälle kõnnin mööda rada, ikka aina vaatan maha. Korjan kokku jäljed üksikud mis maha jäänd. Käed on taskus ootan lund, kõnnin kaks või kõnnin tund. Miks pean sind otsima ? No näed siis, meil sajabki lund, kuid see sulab ära, siis jälgi ei näe. No näed siis, äkki nii ongi hea, kui praegu on lumi. Ja jäljed, jäljed las puhub tuul.
CTuEmul puhub ära.. FHmGm.. CTuEmul puhub ära.. FAgGa mida ma teen, kui pole tuult?
No näed siis, meil sajabki lund, kuid see sulab ära, siis jälgi ei näe. No näed siis, äkki ongi nii hea kui praegu on lumi. Ja jäljed, jäljed.. No näed siis, meil sajabki lund, kuid see sulab ära, siis jälgi ei näe. No näed siis, äkki nii ongi hea, kui praegu on lumi. Ja jäljed, jäljed las puhub tuul.