Mari Pokinen - Sopradele

Sõbrad tu^Clge ja istume m^Faha, mul on v^Amein ja ilmatum a^Deg sellel he^Ctkel just teiega ta^Fhan olla k^Amoos ja t^Deha üks na^Cer

Leidkem ae^Cga, et kohale t^Fulla Pole ta^Amrvis teil pruukida s^Duud võime lih^Ctsalt üksteise jaoks o^Flla Kui on ^Amöö, näiteks va^DatAme ku^Cud

Sest n^Amüüd ma tean, et i^Fga päev võin k^Cäe teil anda ma Sest te ol^Amete siin, ol^Fete siin ja m^Cina olen ka ^FJa mina olen ^Cka

Mul on a^Clati olnud üks k^Fomme: i^Amgatseda, kui ma teid ei n^Däe Ja kui mi^Ctte täna, siis h^Fomme küsin k^Amindlalt, et k^Duidas teil l^Cäeb

Olen t^Ceie jaoks siis, kui on v^Faja Ja kui ^Ampole, olen ikka^Dgi Mul on k^Caks kätt, olen kall^Fistaja Ja mu l^Amaul kõ^Dlab lõ^Cpuni

Sest n^Amüüd ma tean, et i^Fga päev võin k^Cäe teil anda ma Sest te ol^Amete siin, ol^Fete siin ja m^Cina teie ka

Ja n^Amüüd ma tean, et i^Fga päev võime k^Cokku kuuluda Teil on m^Amulle käsi, m^Fulle käsi ja m^Cinul teile ka J^Fa minul teile ^Cka