Mari Pokinen - Sopradele

sõbrad t^Culge ja istume ^Fmaha, mul on v^Amein ja ilmatum a^Geg sellel het^Ckel just teiega ta^Fhan olla k^Amoos ja te^Gha üks n^Caer

Leidkem a^Cega, et kohale ^Ftulla Pole ^Amtarvis teil pruukida ^Gsuud võime lih^Ctsalt üksteise jaoks o^Flla Kui on ^Amöö, näiteks ^Gvaatame ^Ckuud

S^Amest nüüd ma tean, et i^Fga päev võin k^Cäe teil anda ma Sest te ^Amolete siin, ^Folete siin^C ja mina olen ^Gka ^Fja mina olen ^Cka

Mul on ^Calati olnud üks ^Fkomme: igats^Ameda, kui ma teid ei ^Gnäe Ja kui mitte t^Cäna, siis ho^Fmme küsin ^Amkindlalt, et ^Gkuidas teil ^Cläeb

Olen t^Ceie jaoks siis, kui on va^Fja Ja kui ^Ampole, olen ik^Gkagi Mul on k^Caks kätt, olen kallis^Ftaja Ja mu l^Amaul kõlab lõpu^Gni

S^Amest nüüd ma tean, et ig^Fa päev ^Cvõin käe teil anda ma S^Amest te olete siin, o^Flete siin^C ja mina olen k^Ga

J^Ama nüüd ma tean, et i^Fga päev võime kok^Cku kuuluda T^Ameil on mulle käsi, mu^Flle käsi^C ja minul teile k^Ga. J^Fa minul teile ^Cka