Black Velvet - 17

^EmOn õhtu häm^B7arus toas, ^{Em G}öö annab sellek^Ds nüüd loa, ^{G C}et just sii^Emn, saab uni^Dstus teoks,^G muutub tõelis^Ceks maailm me s^Bmees. ^{Am Em}Sind võlub tule^B7des linn (^Emtuledes linn), ^Gon miljon võim^Dalust siin (võ^Gimalust siin), ^Cminna teed^Em, mis ei kuhugi^D vii, ^G ära üt^Cle, et seik^Bmlus on see. ^Am Kui silmis pisaraid taa^B7s näen.

^Em17,^C hirm ja r^Gõõm, ei ole sulle ^Dvõõrad, ^Em17,^C tuul ja^G torm, su hinge kauaks^D jäävad, ^Em17,^C milleks v^Geel, sa püüad põgeneda^D, ^Emselle^C maailma ees^Gt, ei ole mõtet. ^{D Em}

^EmVäike b^B7aar kuhu lä'ed^{Em G}ja viskikl^Daas sinu käes, ^{G C}huulte vä^Emrv, nii sek^Dsikas poos, ^G muudad ohvriks^C end maailma ees. ^{Bm Am Em}On hinges põle^Bmmas soov (põ^Emlemas soov), ^G homne päev m^Dinna koos (päev mi^Gnna koos), ^C jätta kõ^Amik, ainsaks kaasla^Dseks teel, ^G las jääb laul,^C mille kinkisi^Bmn sul. ^Am Ta kõlama meis endis jääb. ^B7

^Em17,^C hirm ja r^Gõõm, ei ole sulle ^Dvõõrad, ^Em17,^C tuul ja^G torm, su hinge kauaks^D jäävad, ^Em17,^C milleks v^Geel, sa püüad põgeneda^D, ^Emselle^C maailma ees^Gt, ei ole mõtet. ^{D Em}